Ajalugu

Tänane Kallavere küla piirneb läänest Maardu linnaga, põhjast Saviranna külaga, idast Ülgase külaga. Küla esmamainimine oli 1241.aastal Taani hindamise raamatus. Tolleaegne  Kallavere asus praegusest külast lõuna pool. Praeguse Kallavere kohal oli Lillevere ja tükk tühja maad. 1522.a on Lillevere asemel Rootsi-Kallavere küla. 1700. aastate algul tekkis Rootsi-Kallavere küla ja Ülgase mõisa vahel Kureküla. Nende kahe küla, Rootsi-Kallavere ja Kureküla, järelejäänud osad moodustavadki tänase Kallavere küla.
Kirik ja mõis olid pikka aega juhtivad jõud piirkonna arengu suunamisel. Jõelähtme kirikuõpetaja Loppenove (Jõelähtmes 1863-1895) oli tuntud hariduse edendaja, korraldas näljahäda ajal hädaabitööna kiviaedade ladumist. Praegu tehakse Euroliidu rahadega sama, kuna põllumajanduses jäi palju tööjõudu üle. Osa Maardu ja Ülgase mõisade piirile laotud kiviaiast on säilinud tänaseni, olles Kallavere ja Ülgase küla piiriks.

Külatee Vanapere aia ääres 70-dad.

Külal on olnud halvemaid ja paremaid aegu, aga nii suuri katastroofe nagu katk, pole rohkem olnud 17.saj lõpus (1695-1697) oli ikaldus, millele järgnes  nälg. Nälga suri Liivimaal umbes 20% rahvastikust (~70 000 inimest). 1700 algas  Põhjasõda. Vene impeerium laienes. 1710 puhkes Liivimaal katk, mis nõudis palju ohvreid nende hulgast, kes näljast ja sõjast olid pääsenud. Maardu mõisas, kuhu kuulus ka Kallavere küla, suri katku 437 inimest ehk 83% elanikest.

Aastatel 1714 – 1733 st 20 aasta jooksul sündis Kurekülas, kus elanikke oli kahes talus, 15 last, Rootsi-Kallavere külas, kus  elanikke oli samuti ainult kahes talus, 16 last. Elanikke tuli ja toodi juurde mujalt, elu külades jäi kestma. Et elu edenes, on näha ka sellest, et oli lapsi, keda õpetada lugema. 1736.a anti õpetust Rootsi-Kallavere ja Kure külas 18 lapsele. Õpetajaks oli Noore Otsa Peetri poeg Hans. Otsa oli hilisem Vanapere talu. 100 aasta pärast, 1834.a., elas Rootsi-Kallavere ja Kurekülas kokku 179 elanikku. 1939.a põllumajandusloenduse andmeil elas küla praegustes piirides 76 elanikku. Aastal 2011 elab Kallavere külas rahvastiku registri andmeil 104 inimest, peale nende suur hulk neid, kes elavad siin, kuid mingil põhjusel on registri järgi mujal. Kui praegu pooleliolevad ja planeeritud elamud valmivad, suureneb küla elanike arv oluliselt.

Tudramae kiviaiatee

1950-ndate aastate algusest ehitatakse Maardu linna. Linn asutati tookordse kolhoosi maadele, mis on endised talude maad. Kõige negatiivse kõrval, mis linna naabrus on külale toonud, on kool, kaubandus, arstiabi, apteegid ja palju muid linna eeliseid ka külaelanikele lähedal. Muutuvad külade nimed ja külade asukohadki. Peale vormimuutuste on olulisemad sisulised muutused. Küla on olnud läbi aegade põllumajandusliku tegevuse koht. Mõisadeaegses külas (kuni19.saj lõpuni) elasid pärisorjad, hiljem rentnikud. Mõisnikud ja mõisateenijad elasid mõisas. Idealiseeritud aeg oli peremeesteaegne küla (19.saj lõpust kuni 1949.aastani). Külas elasid peremehed, perenaised, sulased ja teenijad, samuti käsitöölised. Kolhoosikülas elasid kolhoosnikud, kes töötasid kolhoosis ja töölised, kes käisid tööle mujale. Tänapäevast küla näeme me kõik oma silmaga. Põllumajandusega, kui kaubatootmisega, ei tegele siin keegi. Küla on elamise koht pensionäridele ja noorematele, kes töötavad mujal.

Kallavere küla elab ja areneb mõnevõrra teisti, kui see toimus varem ja kindlasti erineb areng tulevikus tänasest.

 

Uudised

01.12.17 Uute liikluspindade nimetamine Kallavere külas

31.10.17 Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski kontsert

28.03.17 Näitus Mänguasjade maania

23.03.17 Kostivere Kultuurimõisas Vladimir Võssotski, muusika õhtu.

08.11.16 TEEDE TALVINE HOOLDUS

12.10.16 Seiklusrogain “Libahundi jälg” 22. oktoobril.

25.09.16 Muuseumi katus sai uuesti tõrvatud.

23.04.16 Rootsi-Kallavere Küla Muuseum on rõõmustanud külalisi 10 aastat.

23.04.16 Kevadine ohtlike jäätmete kogumisring toimub 7. mail 2016

22.04.15 Ohtlike jäätmete kogumisring toimub laupäeval, 2. mail 2015