Tallinna Sadama ja Muuga sadama lähipiirkonna külavanemate ümarlaud Muuga sadamas

KOKKUVÕTE
16.04.2013
Teema: Tallinna Sadama ja Muuga sadama lähipiirkonna külavanemate ümarlaud Muuga sadamas

Osalejad:

Tallinna Sadam – Allan Kiil, Hele-Mai Metsal, Natalja Baidina, Ellen Kaasik, Siiri Lõhmus, Margus Sitsi, Kärt Madiberk, Sirle Arro
Külavanemad – Toivo Urva (Metsakasti), Andrus Pihel (Muuga), Priit Robas (Randvere), Annika Vaikla (Pärnamäe), Merike Metstak (Saviranna), Jüri Jalakas (Uus), Priit Kase (Kallavere), Roman Bolshakov (Saviranna)
Uuringu läbiviija – Kalev Petti (Faktum & Ariko)
Vallavalitsused – Andrus Umboja (Jõelähtme), Mailis Aet (Viimsi), Enno Selirand (Viimsi), Annika Poldre (Viimsi Teataja)
Operaatorid – Roland Vent (Vesta Terminal), Valter Aman (Vesta Terminal), Piret Õunap (Oiltanking Tallinn), Sten Aamer (Vopak EOS), Aivar Lääne (Vopak EOS) Jüri Petter (Neste Eesti), Indrek Tepp (Nynas), Andrus Uus (DBT), Marius Kupper (Eesti Raudtee).
Asutused/organisatsioonid – Sirje Arus (TJA), Kaur Kajak (TJA), Andres Mäll (Päästeamet), Marek Danilson (Päästeamet), Leho Lõiv (Päästeamet), Toivo Truuts (Keskkonnauuringute Keskus)

MUUGA SADAMA ARENGUD

Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil tutvustas Muuga sadamaga seotud lähema ja pikema perspektiiviga arenguid – terminalide laiendusi, kavandatavaid uusi arendusprojekte, sh keskkonnaküsimuste lahendamist, planeeringute hetkeseisu. Lähituleviku tähistest väärib märkimist Katoen Natie logistikakeskuse esimese etapi avamine 17. mail. Muuga sadama dialoog kohalike omavalitsustega – regulaarselt käib koos sadama ja KOV-ide ümarlaud, kus tutvustatakse uusi projekte. Vallavanemad ja linnapead kuulevad uudiseid arengutest esimeses järjekorras just sellelt ümarlaualt. Ülevaade Muuga sadama arenguga seotud ohutus- ja keskkonnaalastest tegevustest, mille investeeringute maht oli 2012. aastal kokku 2,14 miljonit eurot. Näiteid ohutusalastest ettevõtmistest, mis veel ees:

 Uus IT-lahendusel põhinev seiresüsteem, mis annab online-keskkonna vahendusel pildi naftatoodete laadimisest ja õhukvaliteedist nii operaatoritele kui sadamale ja järelevalveinstitutsioonidele.

 Muuga kolmanda välisõhu seirejaama paigaldamine Randvere külla.

 Riskianalüüsi koostamine OÜ E-Konsult poolt. Valmib 2014. aasta alguses. Hõlmab sadamaalal asuvate ettevõtete tegevusega seotud riske, nende võimalikku kumulatiivset koosmõju ja peaks andma täieliku pildi Muuga sadama nn “tervisliku seisundi” kohta. Lähteülesanne kooskõlastati TJA ja Päästeametiga, samuti tutvustati lähteülesannet Muuga sadama piirkonna omavalitsuste (Viimsi, Jõelähtme ja Maardu) juhtidele.

Viimsi vallavolikogu liige Priit Robas tundis huvi, kas Viimsi vallavalitsuse ettepanekuid võeti lähteülesande koostamisel arvesse. Siiri Lõhmus (TS) – Viimsile esitleti lähteülesannet KOV ümarlaua koosolekul. Ligi kolmekuulise ettepanekute esitamiseks jäänud aja jooksul ettepanekuid ei laekunud, Viimsi saatis oma ettepanekud pärast kooskõlastusringi. Teised kohalikud omavalitsused ei esitanud lähteülesandele täiendusettepanekuid.

Külavanemad tõstatasid enne ümarlauda vastutuskindlustuse küsimuse – Muuga sadamal on vastutuskindlustus, üldlimiidiga 10 miljonit eurot. Sellele lisandub varakindlustus, mis oleneb kindlustatud vara hulgast/väärtusest ja on muutuv. TJA esindaja lisas arutelu lõpuosas (vt lk 3), et kõigi Muuga sadama ettevõtete vastutuskindlustused kokku on ca 150 miljonit eurot.

UURING MUUGA SADAMA TEGEVUSMÕJU PIIRKONNA ELANIKE HULGAS

Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti tutvustas 2012. aasta novembris Viimsi ja Jõelähtme valdades ning Maardu linnas läbi viidud uuringu tulemusi, millega uuriti 300 telefonitsi küsitletud Muuga sadama tegevusmõju piirkonnas elavalt inimeselt hinnangut oma kodukoha elukeskkonnale. Kalev Petti rõhutas, et uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas nende piirkondade elanikud hindavad (tajuvad/väärtustavad) oma elukeskkonda. Võrdlus Keskkonnainspektsiooni tellitud ja TNS Emori poolt viidud uuringuga – Faktum & Ariko küsitluse eesmärk polnud selgitada, kas halb lõhn või müra meeldib. Eesmärk oli hinnata – kuidas tajutakse oma elukeskkonda ning kui sellega seoses tuuakse välja häirivaid faktoreid, siis millised need on ja kuidas konteksti asetuvad. Kalev Petti rõhutas, et juba väidet sisaldavas küsimustik annab teistsuguse tulemuse ja keskendub pigem konkreetsele probleemile kui on üldist konteksti luua aitav.

Metsakasti külavanem Toivo Urva esitas küsimuse, kas uuringuga sooviti saada teada hinnanguid sadama mõjule või elukeskkonnale. Kalev Petti vastus – elukeskkonnale antud hinnanguid uurides selgus, et kolmandiku inimeste arvates neis külades mõjutab sadama tegevus nende igapäevaelu.

Randvere külavanem Priit Robas soovis teada, kas Kalev Petti on tutvunud TNS Emori küsitluse ja selle tulemustega. Kalev Petti vastus – on tutvunud ning ei oma etteheiteid uuringu metoodika osas. Kuid – TNS Emori uuring oli kontsentreeritud üksnes lõhnaprobleemile ega püüdnud selgitada, millised on elanike jaoks Muuga sadama tegevusega kaasnevad mõjud kogumis.

Priit Robas tundis huvi, millest võib tulla Viimsi ja Jõelähtme valdade ning Maardu linna elanike arvamuse erinevus selles osas, mis puudutab hinnangut mürale. Kalev Petti vastus – tõenäoline põhjus peitub asjaolus, et maardulased linnakeskkonnas elavate inimestena ei ole nii ranged, kui looduskeskkonnas elavad viimsilased ja jõelähtmelased.

Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil rõhutas kokkuvõtteks, et kindlasti sadama ja sealsete operaatorite töö mõjutab inimeste elu, põhjustab aeg-ajalt ka lõhna ja müra. Selliste mõjude vähendamisele on suunatud keskkonna- ja ohutusalased tegevused ning erinevate uuringute abil selgub ka kohalike inimeste nägemus nii sadama mõjust kui ka hinnang ohutusalasele tegevusele. Samas toovad uuringud välja ka mõned müüdid, mis on väga visad kaduma – nii näiteks toodi elukeskkonna uuringus välja häiriva tegurina söetolmu, samas kui sütt pole Muuga sadama kaudu liikunud juba üle kahe aasta.

Metsakasti külavanem Toivo Urva lausus, et kohalike elanike hulgas on kõige enam puudus infost täpsete ohtude kohta ja see tekitab hirmusid. Oleks tarvis uuringut, mis võtaks kõik mõjud ühiselt arvesse. Allan Kiil vastas, et E-Konsulti poolt koostatav riskianalüüs uuribki kõikide ohtude kumulatiivset mõju. Samuti arvestavad tegevuste kumulatiivse mõjuga planeeringuprotsesside käigus koostatavad keskkonnamõjude hinnangud.

Muuga külavanem Andrus Pihel soovis teada, kas riskianalüüsis osaleb ka rahvusvahelisi eksperte. Allan Kiili vastus – riskianalüüsi koostaja leidmiseks tehtud konkursi võitis EKonsult, analüüsi lähteülesande kooskõlastasid Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet. Siiri Lõhmus lisas, et lähteülesannet tehti võimalikult laialdaseks ning toodi sisse ka ettevõtteid, kellel tegevuse eripärast tulenevalt ei ole riskianalüüsi koostamise kohustust.

JÄRELEVALVEINSTITUTSIOONIDE ESINDAJAD

Põhja Päästekeskuse reageerimisbüroo Ida-Harju piirkonna juhataja Leho Lõiv lausus, et Põhja Päästekeskuses on reageerimiseks kõik vajalikud ressursid olemas. Tegemist on Eestis kõige paremini mehitatud ja kõrgeima valmisolekuga päästekeskusega. Inimesed siinses piirkonnas peaksid tundma end igati turvaliselt ja kaitstult. Põhja Päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Marek Danilson lisas täienduseks, et Muuga sadamas viibib pidevalt päästekeskuse komando. Ning olukorras kui sadamas peaks midagi juhtuma, sõidab koheselt välja kõrgeima valmisolekutaseme kohaselt 16-18 tehnikaühikut (päästeautod, tõstukid). Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhataja Andres Mäll selgitas, et sadamas paiknevate ehitiste tuleohutuse poolelt on tehtud kõik selleks, et võimalik tuli ei läheks kontrolli alt välja ja tuli saab likvideeritud algstaadiumis.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja tundis huvi, milline on DBT terminalis õnnetuse juhtumise korral oht naftamahutitele. Andres Mälli selgituse kohaselt hoitakse ammooniumnitraati granuleeritud kujul betoonkuplites ning täidetud on kõik ladustamise tingimused, mistõttu võimalik plahvatus peaks olema välistatud.

Muuga külavanem Andrus Pihel soovis teada, kes kontrollib kõigi ohutustingimuste täitmist. Andres Mälli vastus – iga-aastaselt viib päästeamet läbi tuleohutuse kontrolli tuleohutussüsteemidele, lisaks on kõigil suurõnnetuse ohuga ettevõtetel ohutussüsteemide hooldamise lepingud, mis aitavad samuti ennetada võimalikke õnnetusi. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja ja tööstusohutuse teenistuse juhataja Kaur Kajak andis omapoolse ülevaate sellest, kuidas Muuga sadamas on ohutusalane reeglistik ja järelevalve muutunud. Müüte tekitanud kümne aasta taguse ajaga on pilt oluliselt muutunud – kõik Muuga sadamas asuvad suurõnnetuse ohuga ettevõtted on TJA järelevalve all ning nende riskianalüüsid on kvaliteetselt tehtud ja analüüse teostavad ettevõtted on oma ala professionaalid.

Kaur Kajak toonitas, et kumulatiivse riskianalüüsi koostaja leidmiseks korraldatud riigihankel võitnud ettevõtte E-Konsult varasemate tööde kohta on TJA saanud üksnes positiivset tagasisidet.

Kaur Kajak pöördus tagasi ka arutelu esimeses pooles tõstatatud vastutuskindlustuse teema juurde ning märkis, et Muuga sadamas asuvate suurõnnetuse ohuga ettevõtete vastutuskindlustuse summa on ca 150 miljonit eurot, mis on ligi kümme korda suurem võrreldes aastaga 2011. Muuga sadam on järelevalve seisukohast ameti jaoks kõige olulisem piirkond ning sellealased suhted ja ühised arusaamad nii sadama juhtkonna kui operaatoritega on võrreldes varasemate aastatega oluliselt paranenud. TJA peadirektori asetäitja möönis, et teoreetiliselt eksisteerib maksimumriski võimalus ehk olukord, kus absoluutselt ükski nõuetekohaselt paigaldatud ja kontrollitud kaitsemeede üheaegselt ei töötaks. Kuid ametipoolne veendumus on, et kõik nõutud kaitsemeetmed töötavad ja seda juba algfaasis ning sellega seonduvat kontrollitakse pidevalt nii riiklikult kui ka Tallinna Sadama enda järelevalvesüsteemide vahendusel. Seega tõenäosus maksimumriski realiseerumiseks on minimaalne.

Eesti Raudtee ohutusjuht Marius Kupper kirjeldas lõpetuseks koostööd, mida raudtee teeb nii sadama, ametite kui operaatoritega. Tema sõnum – senikaua kuni Muuga sadamasse jääb tulema kasvõi üks vagun ja seda isegi kaubaga, mis pole ohtlik, tuleb raudteel kõiki ohutusnõudeid järgida. Kupperi sõnul tehakse ohutusnõuete järgimiseks ka regulaarselt õppuseid, mis lähtuvad kunagise tippsuusataja Bjorn Daehlie motost – võistlusel ei saa sa kunagi teha seda, mida sa pole teinud treeningul tuhat korda!

Faktum Ariko uuring

Muuga sadama ülevaade 2013


Priit Kase 08.05.2013

Uudised

01.12.17 Uute liikluspindade nimetamine Kallavere külas

31.10.17 Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski kontsert

28.03.17 Näitus Mänguasjade maania

23.03.17 Kostivere Kultuurimõisas Vladimir Võssotski, muusika õhtu.

08.11.16 TEEDE TALVINE HOOLDUS

12.10.16 Seiklusrogain “Libahundi jälg” 22. oktoobril.

25.09.16 Muuseumi katus sai uuesti tõrvatud.

23.04.16 Rootsi-Kallavere Küla Muuseum on rõõmustanud külalisi 10 aastat.

23.04.16 Kevadine ohtlike jäätmete kogumisring toimub 7. mail 2016

22.04.15 Ohtlike jäätmete kogumisring toimub laupäeval, 2. mail 2015